Venemaa lõpetas koostöö tavarelvastuslepingu raames

1990. aastal NATO 16 liikme ja toonase Varssavi pakti kuue liikme vahel sõlmitud leping on olnud külma sõja järgse perioodi julgeolekusüsteemi üks alustala.

Londoni Royal United Services Institute'i spetsialist Igor Sutjagin kommenteeris, et Venemaa samm on oluline, kuna konsultatiivgrupp oli foorum, kus mõlemad pooled said vastastikku oma reservatsioone ja muresid arutada.

„See oli usalduse loomiseks. Mida Venemaa samm tähendab, on usalduse õõnestamine, et hoida lääneriikide närvid pingul ja jalad õhus,“ ütles ta.

„See on sõnum lääneriikidele, et me ei aruta teiega enam seda, mis meid häirib, ja teil ei ole enam võimalust meile küsimusi esitada. Me kavatseme olla tõeliselt vaenulikud,“ lisas ta.

Moskva on kaevanud 90nendatest aastatest saadik, et tunneb end NATO poolt ümber piiratuna ning et NATO laienemine ohustab Venemaa julgeolekut. Need argumendid on kõlanud ka Ukraina kriisis.

1999. aastal lepiti kokku Euroopa tavarelvastuslepingu uus versioon, kuid seda ei ratifitseeritud, kuna NATO liikmed nõudsid, et Venemaa oma väed endiste Nõukogude Liidu riikide territooriumilt (piirkondadest nagu Transnistria) välja viiks. 2007. a teatas Venemaa, et peatab lepingus osalemise – nii jäi konsultatiivnõukogu ainsaks kokkupuutekohaks.

Venemaa valitsus teatas eile, et jätkas konsultatiivnõukogus osalemist, kuna lootis, et neil kohtumistel lepitakse kokku uues tavarelvastuse kontrolli mehhanismis. „Need lootused ennast ei õigustanud,“ nenditakse välisministeeriumi pressiteates. Venemaa ei näe enam ei poliitilist ega praktilist mõtet selles nõukogus osaleda ja nii on igasugune koostöö selle leppe raames lõppenud.

Sutjagini sõnul ei ole konsultatiivnõukogust lahkumine tingimata Venemaa enda huvides, kuid see on kooskõlas Kremli poliitikaga peilida välja läänele olulised valdkonnad ja siis koostöö lõpetada. Ukraina kriisi ajal on mitmed kommunikatsioonikanalid NATO ja Venemaa vahel sulgunud.

Sõjaliste ekspertide sõnul ei puudutanud Moskva viimane samm OSCE raames toimivat Viini dokumenti ja avatud taeva lepingut, mis võimaldab Venemaal ja lääneriikidel liikmesriikidel korraldada vastastikku visiite vägede ja relvastuse paiknemise kontrollimiseks.